Ekstreemprogrammeerimine

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ekstreemprogrammeerimine on tarkvaraarenduse metoodika, mis on mõeldud parandama tarkvara kvaliteeti ja vastavust kliendi muutuvatele vajadustele. Agiilse tarkvaraarenduse alaliigina^[1][2][3] toetab see sagedasi "avaldamisi" lühikeste arengutsüklite jooksul, parandamaks produktiivsust ja tutvustamaks kontrollpunkte, kus uued klientide nõuded vastu võtta.

Ekstreemprogrammeerimise elemendid on paarisprogrammeerimine või ulatuslike koodi ülevaatuste tegemine, kogu koodi üksuskatsetamine, funktsioonide programmeerimise vältimine enne, kui neid on tegelikult vaja, kindel juhtimisstruktuur, koodi lihtsus ja selgus, eeldamine, et kliendi nõuded muutuvad aja möödudes ning probleemi selginedes ja sage suhtlus kliendiga ja programmeerijate vahel.^[2][3][4] Metoodika on nimetuse saanud ideest, et traditsioonilise tarkvaratehnika tavade kasulikud elemendid on viidud "ekstreemsele" tasemele. Näiteks tuleb programmeerimises läbi viia koodi ülevaatusi, et teha kindlaks, kas see töötab nii nagu vaja. N-ö ekstreemne koodi ülevaatamine seisneb selles, et koodi ei vaadata üle mitte kindla ajavahemiku tagant, vaid kogu aeg – seega toimib paarisprogrammeerimine, kus kaks programmeerijat hoiavad jooksvalt teineteise kirjutatud koodil silma peal ning teevad kindlaks, et see vastab nõuetele.